ITSPEA - Edgar Neverovski

  Millist LLMi kasutati, millise promptiga ja miks just neid? ChatGPT 5.2, sest oli soov proovida uut mudeli blogi kirjutamiseks . Promt : " Teema: [ Delfi vs TV3: kes mängib uue meedia reeglite järgi? ] Ülesanne: Koosta kaasahaarav postitus minu isikliku blogi jaoks ülaltoodud teemal. Postitus peab olema kirjutatud asjatundlikus, kuid sõbralikus toonis (umbes 1500 tähemärki). Kohustuslikud nõuded: 1. Allikad: Too tekstis esile ja viita selgelt vähemalt kolmele (3) usaldusväärsele allikale. 2. Faktikontroll ja "hallutsinatsioonide" püüdmine:    * Ole äärmiselt täpne. Kontrolli iga fakti, nime ja kuupäeva.    * Kui sa märkad, et oled genereerimise käigus lisanud infot, mille tõesuses sa ei ole 100% kindel või mis võib olla AI "hallutsinatsioon", pead seda teksti vältima.    * Parem on olla ülemäära ettevaatlik kui riskida valeinfo esitamisega. 3. Struktuur: Postitusel peab olema pealkiri, sissejuhatus, sisulised alapunktid ja kokkuvõttev lõppsõna. ...

  Nädal 3. Delfi vs TV3: kes mängib uue meedia reeglite järgi? Sissejuhatus "Uue meedia" teema juures on hea lakmuspaber vaadata, kuidas traditsiooniline meedia (toimetus + tele/portaal) kohaneb keskkonnas, kus võidab platvormipõhisus, multimeedia ja kiire levitamine . Vaatame kahte Eesti näidet: Delfi (oskuslik) ja TV3 (uues meedias lahjem). 1) Oskuslik uue meedia kasutaja: Delfi Delfi tugevus on see, et „uus meedia” pole neil lihtsalt lisakanal, vaid igapäevane töörežiim : Sotsiaalmeedia kui levikanal + tagasisidekanal: Delfil on suur ja aktiivne Facebooki väljund, kus uudised jõuavad kiiresti inimesteni ja tekitavad arutelu. ( Facebook Delfi ) Mitme formaadi strateegia: lisaks artiklitele on neil eraldi podcastiplatvorm Delfi Tasku , mis näitab, et auditooriumi püütakse ka heli- ja sarjavormidega, mitte ainult tekstiga. ( Delfi Tasku ) Video kui „natiivne” sisu: Delfi FB-s on eraldi videosisu voog, mis sobib uue meedia tarbimisharjumustega (scroll, lühivorm, jagatavu...

1. Nädal 2: Interneti kadunud pärand: FTP ja Gopher enne veebi ajastut Hei, interneti-fännid! Enne kui Tim Berners-Lee 1991. aastal World Wide Webi avalikustas, oli võrk täis nutikaid, kuid unustatud nippe. Kirjeldan kahte: FTP-d, mis elab tänagi, ja Gopherit, mis täielikult kadus. Sukeldume ajaloosse! [1] FTP: Failiedastus, mis püsib kindlalt File Transfer Protocol (FTP) loodi 1971. aastal ARPANETi jaoks, kui teadlased vajasid lihtsat viisi failide jagamiseks arvutite vahel – esimese spec'ina RFC 114. See sai standardiks 1985. aasta RFC 959-ga ning toimib TCP/IP baasil. Tänane netikasutaja tunneb seda tuttavalt: FTP-serveritest laadid alla tarkvara, uuendusi või veebifailide varukoopiaid. See on turvalisem FTPS-versiooniga endiselt igapäevaselt kasutusel, miljonite serveritega üle maailma.  [2] Gopher: Menüüde maailm, mis uppus veebi lainetusse 1991. aastal lõi Minnesota Ülikooli tiim Gopheri – tekstipõhise süsteemi, kus menüüd viisid failide ja andmeteni, nagu lihtne "veebib...