ITSPEA - Edgar Neverovski

     Millist LLMi kasutati, millise promptiga ja miks just neid? ChatGPT 5.2, sest meeldis selle mudeli kirjutatud eelmise postituse sisu . Promt : " Teema: [  Naatan Nohiku tarkvaraprojektil on valida kolme litsentsi vahel: ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood), GNU GPL (tugev copyleft), BSD litsents (ilma copyleftita). Millised on iga litsentsi eelised ja puudused? Millistes oludes võiks millist litsentsi eelistada? ] Ülesanne: Koosta kaasahaarav postitus minu isikliku blogi jaoks ülaltoodud teemal. Postitus peab olema kirjutatud asjatundlikus, kuid sõbralikus toonis (umbes 1500 tähemärki). Kohustuslikud nõuded: 1. Allikad: Too tekstis esile ja viita selgelt vähemalt kolmele (3) usaldusväärsele allikale. 2. Faktikontroll ja "hallutsinatsioonide" püüdmine:    * Ole äärmiselt täpne. Kontrolli iga fakti, nime ja kuupäeva.    * Kui sa märkad, et oled genereerimise käigus lisanud infot, mille tõesuses sa ei ole 100% kindel või mis võib olla ...

  Milline litsents valida? EULA vs GPL vs BSD Sissejuhatus Tarkvaraarenduses ei ole litsents lihtsalt juriidiline detail – see määrab, kuidas sinu loodud tarkvara kasutatakse, levitatakse ja arendatakse edasi . Vaatlen kolme levinud varianti: ärivaraline EULA, GNU GPL ja BSD litsents ning nende praktilisi erinevusi. EULA: maksimaalne kontroll Ärivaraline litsents (EULA) tähendab, et tarkvara lähtekood jääb suletuks ja kasutajale antakse vaid kasutusõigus. See võimaldab arendajal kontrollida levitamist ja monetiseerimist (nt litsentsitasud või tellimused). Samas piirab see kogukonna panust ja võib vähendada läbipaistvust (Microsoft Copyright and Intellectual Property Policy). GNU GPL: vabadus koos kohustustega GNU GPL on tugev copyleft-litsents, mis nõuab, et kõik tuletatud teosed jääksid samuti avatud lähtekoodiga. See tagab, et tarkvara jääb vabaks ja kogukond saab seda edasi arendada. Näiteks Linux kernel kasutab GPL-litsentsi, mis on aidanud kaasa selle laiale levikule ja koos...

   Millist LLMi kasutati, millise promptiga ja miks just neid? ChatGPT 5.2, sest meeldis selle mudeli kirjutatud eelmise postituse sisu . Promt : " Teema: [ Tulevik: kolm võimalikku stsenaariumi Eestile. Valge stsenaarium: EL tugevdab Big Tech'i reguleerimist, arendab avatud lähtekoodi, kodanikud kontrollivad oma andmeid. Hall stsenaarium platvormid jäävad domineerivaks, riik reguleerib neid osaliselt. Must stsenaarium: algoritmid kontrollivad infovälja, riik ja ettevõtted ühendavad andmed ] Ülesanne: Koosta kaasahaarav postitus minu isikliku blogi jaoks ülaltoodud teemal. Postitus peab olema kirjutatud asjatundlikus, kuid sõbralikus toonis (umbes 1500 tähemärki). Kohustuslikud nõuded: 1. Allikad: Too tekstis esile ja viita selgelt vähemalt kolmele (3) usaldusväärsele allikale. 2. Faktikontroll ja "hallutsinatsioonide" püüdmine:    * Ole äärmiselt täpne. Kontrolli iga fakti, nime ja kuupäeva.    * Kui sa märkad, et oled genereerimise käigus lisanud inf...

  Eesti digitaalne tulevik: 3 võimalikku stsenaariumi Sissejuhatus Eesti on rahvusvaheliselt tuntud kui digitaalne riik – e-teenused, digiallkiri ja X-tee on muutnud avaliku sektori toimimise tõhusaks. Samas tekib küsimus: milline võiks olla Eesti digitaalne tulevik , kui arvestada suurte tehnoloogiaettevõtete mõju, andmete kasutamist ja riigi rolli regulatsioonis? Allpool toon kolm võimalikku stsenaariumi – optimistliku, realistliku ja pessimistliku. Valge stsenaarium: avatud ja kasutaja kontrolli all olev internet Valges stsenaariumis tugevneb Euroopa Liidu regulatsioon suurte tehnoloogiaettevõtete üle. Näiteks Euroopa Liidu digiteenuste määrus (Digital Services Act) ja digitaalsete turgude määrus (Digital Markets Act) on loodud selleks, et piirata suurte platvormide turujõudu ning parandada läbipaistvust internetis (European Commission, 2022). Samal ajal kasvab avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamine nii riigisektoris kui ka ettevõtetes. Euroopa Komisjon on rõhutanud, et ...