ITSPEA - Edgar Neverovski

      Millist LLMi kasutati, millise promptiga ja miks just neid? ChatGPT 5.5 , sest meeldib . Promt : " Kirjuta eesti keeles huvitav artikkel teemal „Miks täielikku anonüümsust peetakse ühelt poolt eetiliseks, teiselt poolt aga mitte, võttes näiteks Telegrammi krüpteerimise, ja miks seda mõnes riigis blokeeritakse“. Esita lõpus 3 allikat linkidena ja märgi need tekstis ära [1]. Muuda teksti nii - Ülesanne: Koosta kaasahaarav postitus minu isikliku blogi jaoks ülaltoodud teemal. Struktuur: Postitusel peab olema pealkiri, sissejuhatus, sisulised alapunktid ja kokkuvõttev lõppsõna. " Mida uut õpiti? Õppisin, kuidas Telegram kasutab krüpteerimist kasutajate privaatsuse kaitsmiseks ning miks mõned riigid peavad seda ohtlikuks. Samuti sain aru, et anonüümsusel on nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed. Millele postituses võiks vastu vaielda? Võib vastu vaielda arvamusele, et anonüümsus aitab peamiselt kurjategijaid, sest enamik inimesi kasutab krüpteeritud suhtlust tav...

  Kas täielik anonüümsus internetis on hea või ohtlik? Telegrami näide Sissejuhatus Tänapäeva digitaalses maailmas räägitakse üha rohkem privaatsusest, andmekaitsest ja anonüümsusest. Paljud inimesed kasutavad igapäevaselt rakendusi nagu Telegram, Signal või WhatsApp, ilma et nad mõtleksid, kuidas nende sõnumid tegelikult kaitstud on. Samal ajal vaidlevad riigid ja tehnoloogiaettevõtted selle üle, kas täielik anonüümsus internetis on ühiskonnale kasulik või hoopis ohtlik. Ühelt poolt aitab anonüümsus kaitsta inimõigusi ja sõnavabadust. Teiselt poolt võib see muuta keeruliseks võitluse kuritegevuse ja väärinfo vastu. Telegram on üks tuntumaid näiteid sellest konfliktist. Mis teeb Telegrami eriliseks? Telegram sai kiiresti populaarseks tänu oma turvalisusele ja privaatsusele. Rakendus pakub võimalust kasutada “Secret Chat” funktsiooni, kus sõnumid on kaitstud end-to-end krüpteerimisega. See tähendab, et sõnumeid saavad lugeda ainult vestluses osalevad inimesed ning isegi Telegra...

     Millist LLMi kasutati, millise promptiga ja miks just neid? ChatGPT 5.5 , sest meeldib . Promt : " Teema: [ Vali üks suurematest IT-turvariskidest (võib võtta tekstist, aga võib ka kirjeldada mõnda muud) ja analüüsi seda ajaveebiartiklis. Mida tuleks "Mitnicki valemi" kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid) selle maandamiseks ette võtta? ] Ülesanne: Koosta kaasahaarav postitus minu isikliku blogi jaoks ülaltoodud teemal. Postitus peab olema kirjutatud asjatundlikus, kuid sõbralikus toonis (umbes 2000 tähemärki). Kohustuslikud nõuded: 1. Allikad: Too tekstis esile ja viita selgelt vähemalt kolmele (3) usaldusväärsele allikale. 2. Faktikontroll ja "hallutsinatsioonide" püüdmine:    * Ole äärmiselt täpne. Kontrolli iga fakti, nime ja kuupäeva.    * Kui sa märkad, et oled genereerimise käigus lisanud infot, mille tõesuses sa ei ole 100% kindel või mis võib olla AI "hallutsinatsioon", pead seda teksti vältima.    * Parem on olla ül...

  Õngitsus: turvarisk, mis algab inimesest, mitte tulemüürist Õngitsus ehk phishing on üks salakavalamaid IT-turvariske, sest rünnak ei alga alati tehnilisest nõrkusest, vaid usaldusest. NIST kirjeldab õngitsust kui petlikke e-kirju või sõnumeid, mis meelitavad kasutajat avama pahatahtlikku linki või faili. ENISA 2024. aasta ohumaastiku raportis on sotsiaalne manipuleerimine jätkuvalt oluline osa küberohtudest.  [1] Tehnoloogia: kaitse peab eksimusi taluma Esimene samm on mitmekihiline tehniline kaitse. E-posti filtrid, pahavara tuvastus, domeenipõhised kaitsed ja logide jälgimine aitavad vähendada riski, et õngitsuskiri üldse kasutajani jõuab. Eriti oluline on mitmefaktoriline autentimine. CISA rõhutab, et MFA muudab volitamata ligipääsu raskemaks, sest paroolist üksi ei piisa. Veel parem on kasutada õngitsuskindlat MFA-d, näiteks FIDO2/WebAuthn turvavõtmeid, kus autentimine on seotud õige veebidomeeniga.  [2] Koolitus: kasutaja peab teadma, mida karta Tehnoloogia...

    Millist LLMi kasutati, millise promptiga ja miks just neid? ChatGPT 5.5 , sest tahaks proovida uut LLM mudeli . Promt : " Teema: [ Kujutle end selle valdkonna (IT-tugilahendused) otsustaja rolli Eestis - kuidas tuleks sedalaadi tehnoloogia rakendamist korraldada? Kas seda tuleks käsitleda kui tehnoloogilist lahendust (rohkem IT - sarnaselt ketaste, klaviatuuride ja kuvaritega) või erivajadusega inimese abivahendit (nagu kuuldeaparaat või ratastool; võib ka küsida, kas see on sotsiaal-, majandus- ja kommunikatsiooni- või hoopis mõne muu ministeeriumi teema)? Kas, kui palju ja kuidas peaks selle soetamist rahastama (arvestades mitmete lahenduste päris kõrgeid hindu)? Võib ka tuua paralleele teiste riikide kogemustest.  ] Ülesanne: Koosta kaasahaarav postitus minu isikliku blogi jaoks ülaltoodud teemal. Postitus peab olema kirjutatud asjatundlikus, kuid sõbralikus toonis (umbes 2000 tähemärki). Kohustuslikud nõuded: 1. Allikad: Too tekstis esile ja viita selgelt vähemalt...

  IT-tugilahendused Eestis: luksus või ligipääsu küsimus? Sissejuhatus Kui ma oleksin Eestis IT-tugilahenduste otsustaja, käsitleksin neid mitte “lisavarustusena”, vaid ligipääsu eeltingimusena. Ekraanilugeja, kõnetuvastus, alternatiivne klaviatuur või suhtlustarkvara ei ole paljude inimeste jaoks mugavus, vaid võimalus õppida, töötada ja riigiga suhelda. Tehnoloogia või abivahend? Minu arvates on vastus: mõlemat . Tehniliselt on need IT-lahendused, kuid inimese jaoks täidavad nad sama rolli nagu ratastool või kuuldeaparaat. Sotsiaalkindlustusameti järgi saab inimene riigi toetusega abivahendi, kui vajadus on tõendatud, ning vajadust võivad hinnata näiteks arst, tegevusterapeut, füsioterapeut, logopeed või audioloog . Seega peaks IT-tugilahendused selgelt sobituma abivahendite süsteemi, mitte jääma “halliks alaks”. [1] Kelle vastutus see peaks olema? Korraldus võiks olla jagatud. Sotsiaalministeerium peaks vastutama inimese vajaduse ja toetuse eest. Majandus- ja Kommunikatsi...